https://myprofile.panasonic.eu/login?lang=en_GB&{0} /servlet/saml/logout4eu?{0}

Filmimisest pildistamiseni ja tagasi

Filmimisest pildistamiseni ja tagasi

Kõik algas sellest, kui Chris Kueper otsustas võtta üles parkuurijate treeningut, et näidata neile, mis moel oleks võimalik oma oskusi täiustada. Armastusest filmi vastu sai aga elukutse ja aastal 2016 asutas Chris Kueper koos mõne sõbraga ettevõtte ESCAPE Filmproduktion. Kui üks klient talt küsis, kas nad teevad ka fotosid, avastas ta, et tal on ka kirg fotograafia vastu. Ta oli veendunud, et LUMIX GH5 ja S1H võimaldavad tal teha mõlemat: „Kui oled hakanud armastama ühte konkreetset kaamerasüsteemi, ei taha sa enam kasutada midagi muud.”

Küperi karjääris toimus pööre, kui ta otsustas, et tema erialane tulevik ei kuulu pangandusele. „Mõistsin, et soovin maailmas ringi reisida, näha uusi maid, kogeda erinevaid kultuur ja õppida tundma uusi inimesi. Pangas töötades oleks ma pidanud töötama iga aasta 250 päeva, et saada 30 vaba päeva tegemaks seda, mida ma tegelikult tahtsin teha. Mäletan, kui ma seda hommikusöögi ajal oma emale ütlesin. Ta vastas: „See on süsteem ja sina ei saa seda muuta.” Sellel hetkel ja kohas otsustas ta järgida oma unistust ning alustas filmiõpinguid. „See otsus mitte ainult ei näidanud minu kirge, vaid tõi välja ka minu loovuse. See motiveerib teda siia maani iga päev. Ma mõtlen: mis võiks olla parem inimeste elude ja tunnete jäädvustamisest ning talletada läbi minu kaamera nende arusaama maailmast?” Algul tegi ta klientidele filme koos sõbraga. „Filmisime pidudel ja tegime klientidele tutvustusvideoid. Palju me tasu just ei saanud, kuid saadud kogemus oli kõike seda väärt.”
Koos ülikoolikaaslastega asutas ta ettevõtte ESCAPE Filmproduktion. „Üks meie klientidest küsis meilt, kas me teeme ka fotosid. Me polnud kunagi varem fotosid teinud, mistõttu oli esimeseks mõtteks öelda ei. Enne kui ma aga seda tegin, sain ma aru, et LUMIX-kaameraga on mul võimalik teha mõlemat. Minu hästi varustatud ja universaalsest GH5-st, mida ma varemalt olin kasutanud ainult filmimiseks, sai kiirelt minu kindel kaaslane pildistamisel.”
Enamikel juhtudel alustavad inimesed fotograafiaga ja liiguvad sealt hiljem filmimise juurde. Küperi puhul oli aga kõik vastupidi. „Minu jaoks tähendas see, et pidi lõpetama liikumise mõistes mõtlemise. Filmi puhul alustad sa ideest, loost, mida soovid jutustada. Fotograafia puhul näen ma enda ees lihtsalt kujutist.

Seda on keeruline seletada, kuid sa tunned instinktiivselt, kui tegemist on hea fotoga.” Filmi loomiseks on tarvis võttemeeskonda: „Seal on stsenaarium, ettevalmistamine, filmimine, keegi jälgib heli ja valgust, ning seejärel kulutatakse tunde ja tunde filmi järeltöötlemisele, muusika valimisele ja värvide gradeerimisele, et saavutada õige atmosfäär. Püüdleme kinolaadse lõpptulemuse suunas.” Fotode pildistamisel saab ta aga kõik teha täiesti üksinda. „Mulle meeldib töötada inimestega, mitte ainult tööga seoses vaid ka reiside ajal. Eelmine aasta oli mul tööülesanne reisiagentuurilt. Kõigest kuue kuuga käisin ma mitmes riigis, et pildistada üles olulised kohad ja kaunid maastikud. Uneaega jäi küll napiks, kuid ma läheksin hea meelega tagasi osadesse neist riikidest, et neid veelgi lähemalt uurida.”
Tema ettevõttel läheb hästi. „Meie meeskond kasvab ikka veel. Töötame erinevate klientide sh mõnede suurettevõtte jaoks. Töö ise on aastate jooksul muutunud. Tänapäeval jäädvustame palju materjali sotsiaalmeedia jaoks. Eriti pärast seda rasket perioodi saame me palju ülesandeid ettevõtetelt, kes soovivad tuletada oma klientidele meelde, et nad on jätkuvalt olemas.” Oma tuleviku suhtes on ta kindel – fotograafiat ja filmimist ühendades mõistis ta, kui palju on tema loovus selle tulemusel kasvanud. Kõik see ühes väikeses ja universaalses süsteemis on andnud talle ideaalse seadme kõikide nõudmiste täitmiseks ja oma loovusele keskendumiseks. „See ongi meie müügiargument: meie pakume välja loovideid, et rääkida klientide lugusid filmist fotograafiani ja tagasi.”

Christopher Kueper

Chris Kueper

Oma nooruse veetsin ma parkuuri ja võimlemisega tegeledes. Noore treenerina tahtsin ma õpetada lastele hüppeid, mida nad õppida soovisid. Seetõttu otsustasin ma jäädvustada oma kaameraga nende katseid ja edusamme. See oli minu karjääri algus filmirežissöörina. Nüüd 15 aastat hiljem olen ma töötanud välja oma enda stiili ning saanud väärtuslikke teadmisi ja kogemusi videograafiast fotograafiani ja tagasi.
Mulle meeldib rääkida lugusid ja panna oma vaatajaid hetkeks peatuma, vaatama tähelepanelikumalt ja panema tähele nüansse. Tahan panna inimesed nägema pingutusi ja pühendumust, mida oma töösse olen pannud. Produtsendi ja režissöörina töötan ma ettevõtte ESCAPE Filmproduktion jaoks, mille ma ise koos oma sõpradega aastal 2017 asutasin.

Külastage tema profiili siin