https://myprofile.panasonic.eu/login?lang=en_GB&{0} /servlet/saml/logout4eu?{0}

Maha jäänud jäljed

Maha jäänud jäljed

Lugu kogukonnafotograafi Catherine Hylandi tugevast huvist Põhja-Korea vastu ja elurõõmust sai alguse pärast Barbara Demicki raamatu Nothing to Envy lugemist: Tavalised inimesed Põhja-Koreas. Ta hakkas käima Põhja-Koreast põgenenute kohtumistel Londonis ja avastas, et Lõuna-Londonis asuvas New Maldeni eeslinnas asub suurim grupp Põhja-Koreast põgenenuid väljaspool Korea poolsaart. Ta võttis grupiga ühendust ja leidis eest elurõõmsad inimesed, kellele meeldis tantsida, laulda ja muid kogukonnale suunatud tegevusi ette võtta. Tänu projektile LUMIX Stories for Change õnnestus tal teha sellest kogukonnas filmi- ja fotoprojekt.

New Maldenisse on asunud elama ligi 600 ülejooksikut, et ehitada üles uus, režiimist vaba elu. Põgenike elu ei ole kerge, pidevalt leitakse end liikuvat mööda tollast ja praegust elu lahutavat lõhet. Režiimi brutaalsust on raske ette kujutada: nälg, propaganda, poliitiline surve ja karistused on vaid mõned äärmuslikest probleemidest, millega iga päev tuleb silmitsi seista. Kõik nende eest ette otsustatud. Vaba tahet ei eksisteeri. Isegi pärast ülejooksmist võib psühholoogiline ja kultuuriline kohanemine kulgeda läbielatud äärmuslike tingimuste tõttu väga raskelt. New Maldenis on Korea vanemate kodanike kogukond loonud sellistele ülejooksikutele kogukonna. See aitab neil jagada mälestusi, võtta osa erinevatest tegevustest ja osaleda õppetöös. Oma filmi- ja fotoprojektis dokumenteerib Hyland selle kogukonna liikmeid ja uurib, kuidas tavad ja kombed meid muutuste ja mujale elama asumisega seovad.

Pärast Gem Fletcheriga jõudude ühendamist sai ta kontakti Korea vanemate kodanike kogukonnaga, heategevuspoe tagaruumis tegutseva vabatahtlike rühmaga. Kogukonna peamiselt vanemaealised liikmed valmistavad ühiselt süüa ja jagavad üksteisega valmistatud hõrgutisi. Ühiselt organiseeritakse kõikvõimalikke tegevusi, alates inglise keele tundidest kuni traditsiooniliste Korea muusikariistade õpitubadeni. Harjutatakse koorilaulu ja rahvatantsu. Vanemaealistele liikmetele on ühine kogukond väga oluline. See annab neile turvalise keskkonna, võimaluse traditsioone elus hoida ning üheskoos saadakse jagada teistega oma lootusi tulevikuunistusi. Oma projektiga soovis Hyland kummutada Põhja-Korealaste ja nende eluviisiga seotud stereotüüpe ja kinnisideid.

Põhja-Korea režiimi all elamisega seotud traumadele ja negatiivsusele keskendumise asemel soovis ta teha midagi edasiviivat ja tuju tõstvat. Just seetõttu otsustas ta pöörata tähelepanu ka rituaalidele, kuna need seovad inimesi kodu ja üksteisega. Ta töötas koos tõlgiga, kes suutis viia teda kokku inimeste ja kohtadega, millest tal muidu poleks aimugi olnud. Kuna ta kuulas rahulikult nende lugusid, võitis ta kogukonna liikmete usalduse. Hyland tegi selle projekti raames mitu filmi ja isegi ühe stuudiosessiooni. Stuudiopäev jättis Hylandile kustumatu mälestuse. Koos oma venna, lavakujundaja Danny Hylandi ja DOP Jorge Luis Diegueziga valmistas ta lava, kus tantsurühma liikmed saaksid esineda ja end väljendada.

Hylandi sõnul andis stuudiopäev kogukonnale julgust ja enesekindlust, kuna nad said ise otsustada: fotograaf palus neil vaid esitada oma lemmiktantse. Projekti jaoks kasutas Hyland kaamerat LUMIX S1R objektiiviga LUMIX 24-105 mm, ja kaamerat LUMIX S1 objektiiviga LUMIX S PRO 50 mm. See võimaldas tal lihtsalt fotode ja video jäädvustamise vahel lülituda.

LUMIX Stories for Change on LUMIX-i ja British Journal of Photography vaheline koostööprojekt, mis püüab fotograafia abil muutusi luua.

Catherine Hyland

Catherine Hyland

Catherine Hyland on Londonis elav kunstnik. Tema fotod keskenduvad inimestele ja ühendusele maaga, kus nad elavad. Tema eelkõige maastikel põhinevad tööd ammutavad ainest tehislikust mälust, võrgustikest, piirangutest ja rahvuslikust identiteedist.

Tema suureformaadilised pildid kujutavad inimlikke püüdlusi – mida saadab mõnikord suurem ja mõnikord väiksem edu – keskkonda oma kontrollile allutada. Tähelepanekud, mis on andnud nii kunstialaseid kui ärilisi tulemeid, on leidnud avaldamist sellistes kohtades, nagu galerii Focal Point Southendis programmi RADICAL ESSEX raames, Month of Photography raames Los Angeleses, Renaissance Photography Prize’is, National Portrait Gallerys, Royal Photographic Societys, LES MAGASINS GÉNÉRAUX's, Somerset House’is, Londoni Design Museumis ja Birminghami ICA & MAC-is. Hylandi käimasolevad projektid rõhutavad inimeste püüdlusi taltsutada ja muuta neid ümbritsevat loodust, seda nii minevikus kui ka tänapäeval.

Catherine Hyland

British Journal of Photography

British Journal of Photography on maailma kõige kauem ilmunud fotograafiaväljaanne. Kuukiri tutvustab fotograafiat üha edasi arendavaid fotograafe ja kuidas fotograafia muudab meie maailmapilti. Pikkadest teemalugudest kuni veebiväljaandes BJP-Online avaldatavate päevaartikliteni – BJP uurib kunstnike tööd, keda ei piira enam nende eelkäijaid kammitsenud esteetilised konventsioonid ja ideoloogiad.